\n

Eesti keskmine piima kokkuostuhind oli 2018. aastal 307 eurot\/tonn. Selle n\u00e4itaja poolest oli Eesti EL-s 22. kohal. Piima kokkuostuhind Eestis on viimase k\u00fcmne aasta jooksul k\u00f5ikunud vahemikus 210-338 eurot\/tonn, kuid keskeltl\u00e4bi on see olnud 12% madalam kui ELi keskmine. Seejuures pole m\u00e4rgata, et vahe m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4heneks. Eesti keskmine piima valgusisaldus oli 2018. aastal 3,38%. Selle n\u00e4itaja poolest oli Eesti EL-s 14. kohal. Keskmine piima valgusisaldus on viimasel k\u00fcmnel aastal olnud stabiilselt vahemikus 3,34-3,39%. Eesti keskmine piima rasvasisaldus oli 2018. aastal 3,87%. Selle n\u00e4itaja poolest oli Eesti EL-s 19. kohal. Keskmine piima rasvasisaldus on Eestis v\u00e4henenud alates 2001. aastast, seejuures viimase 10 aasta jooksul 0,17 protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

Eesti viimase 18 aasta statistika n\u00e4itab, et samal ajal kui keskmine piimatoodang on suurenenud, on piima rasvasisaldus v\u00e4henenud. K\u00f5rgema keskmise piimatoodanguga karjades on piima rasvasisaldus enamasti madalam. Sellest tulenevalt on levinud arvamus, et k\u00f5rge piimatoodanguga k\u00e4ib kaasas madal piima rasvasisaldus.<\/p>\n

J\u00f5udluskontrolli tulemusi uurides selgub, et suhteliselt k\u00f5rge keskmise p\u00e4evatoodangu (29 kg) juures varieerub Eesti karjades piima rasvasisaldus vahemikus 3,6-4,4%. Seega on v\u00f5imalik ka k\u00f5rge keskmise piimatoodangu juures saada Eesti oludes suhteliselt suure rasvasisaldusega piima<\/strong>.<\/p>\n

Jooniselt 1 selgub, et perioodil 2007-2017 on Euroopa nendes piimandusriikides, millega Eesti piimandussektorit sagedamini v\u00f5rdleme keskmine piimatoodang suurenenud. Ka summaarne rasva- ja valgusisaldus 1 kg piimas on suurenenud k\u00f5ikides neis riikidest, v\u00e4lja arvatud Eestis ja L\u00e4tis. K\u00f5ikides teistes v\u00f5rdlusalustes riikides on samaaegselt suurenenud nii piima summaarne piima rasva- ja valgusisaldus kui keskmine piimatoodang lehma kohta.<\/p>\n

<\/p>\n

Joonis 1.<\/strong> Keskmine piimatoodang ning summaarne piima rasva- ja valgusisaldus Eestis ja valitud EL riikides 2007. ja 2017. aastal.<\/p>\n

Allikas: A.H.Viira, EM\u00dc, Eurostati andmete alusel<\/p>\n

Jooniselt 2 selgub, et piima rasva- ja valgusisalduse erinevus selgitab 56% ulatuses, miks erinevad EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad. Joonisel 2 on esitatud piima rasva- ja valgusisaldusega korrigeeritud ECM[1]<\/a> piima kogus 1 kg toorpiima suhtes ja vastava riigi keskmine piima kokkuostuhind 2017. aastal. Kui v\u00f5rrelda Eesti keskmist kokkuostuhinda Saksamaa omaga, siis arvestades Eesti piima rasva- ja valgusisaldust ei ole realistlik, et piima kokkuostuhind Eestis oleks sama, mis Saksamaal. Kui piima rasvasisaldus (aga ka valgusisaldus) j\u00e4tkab v\u00e4henemist, siis Eesti ja EL keskmise piima kokkuostuhinna erinevus suureneb.<\/p>\n

<\/p>\n

Joonis 2. <\/strong>Energia korrigeeritud piim (ECM) toorpiima kg suhtes ning keskmine piima kokkuostuhind EL liikmesriikides 2017. aastal<\/p>\n

*% riigi nime juures n\u00e4itab \u00fchistuliste piimat\u00f6\u00f6stuste turuosa 2010. aastal<\/p>\n

Allikas: : A.H.Viira, EM\u00dc, Eurostati ja Hanisch et al. (2012) andmete p\u00f5hjal<\/p>\n

On ilmne on, et suurema rasva- ja valgusisaldusega piimast saab piimat\u00f6\u00f6stustes rohkem l\u00f5pptooteid toota. Kui Eesti piima rasvasisaldus suureneks 0,1 protsendipunkti v\u00f5rra, siis 2019. aasta juuni hindade juures oleks piimat\u00f6\u00f6stuste aastane toodangu v\u00e4\u00e4rtus suurenenud 3,1 mln euro (0,8%) v\u00f5rra ning toodangu v\u00e4\u00e4rtus \u00fche tonni t\u00f6\u00f6deldud piima kohta oleks suurenenud 5,3 euro v\u00f5rra. Peamiselt suureneks piima rasvasisalduse suurenedes v\u00f5i toodang. Kui Eesti piima rasvasisaldus oleks 0,1 protsendipunkti suurem, siis 2019. aasta juuni hindade juures oleks piimat\u00f6\u00f6stuste aastane toodangu v\u00e4\u00e4rtus 3,1 mln euro (0,8%) v\u00f5rra suurem ning toodangu v\u00e4\u00e4rtus \u00fche tonni t\u00f6\u00f6deldud piima kohta oleks 5,3 euro v\u00f5rra suurem. Peamiselt suureneks piima rasvasisalduse suurenedes v\u00f5i toodang. Kui piima valgusisaldus oleks 0,1 protsendipunkti v\u00f5rra suurem, siis oleks Eesti piimat\u00f6\u00f6stuste aastane toodangu v\u00e4\u00e4rtus 4,7 mln euro (1,2%) v\u00f5rra suurem ning toodangu v\u00e4\u00e4rtus \u00fche tonni t\u00f6\u00f6deldud piima kohta oleks 8,1 euro v\u00f5rra suurem. Piima valgusisalduse suurenemisel suureneks juustu (v.a. kohupiim), vadakupulbri ja tihendatud vadaku toodang. Seega m\u00f5jutab iga 0,1 protsendipunkti rasva- ja valgusisaldust piimat\u00f6\u00f6stuste toodangu v\u00e4\u00e4rtust mitme miljoni euro v\u00f5rra. Piimat\u00f6\u00f6stuste toodangu v\u00e4\u00e4rtuse kasv on aga \u00fcheks peamiseks piima kokkuostuhinna suurenemise eelduseks.<\/p>\n

Kui potentsiaalne toodangu v\u00e4\u00e4rtuse kasv 0,1 protsendipunkti rasva- v\u00f5i valgusisalduse kohta ulatub miljonitesse eurodesse, siis miks piimandussektor seda v\u00e4\u00e4rtust \u00fchiselt luua ei suuda? \u00dcheks peamiseks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada Eestis aastaid kasutusel olnud piima kokkuostuhinna kujunemise mudelit, milles baasilistest n\u00e4itajatest madalama v\u00f5i k\u00f5rgema rasva- ja valgusisalduse eest tehtavad piima kokkuostuhinna maha- v\u00f5i juurdearvamised ei peegelda piimarasva ja \u2013valgu tegelikku turuhinda. Eestis aastaid kasutusel olnud piima kokkuostuhinna mudelis on rasva eest tehtav juurde- v\u00f5i mahahindlus umbes k\u00fcmme korda rasva turuhinnast madalam ja valgu eest tehtav juurde- v\u00f5i mahahindlus umbes kaks kuni neli korda valgu turuhinnast madalam.<\/p>\n

Kuna senine piima kokkuostuhinna mudel on v\u00e4\u00e4rtustanud piima kogust, siis on piimatootjatel pikka aega puudunud majanduslik stiimul selleks, et piima rasva- ja valgusisalduse s\u00e4ilitamiseks v\u00f5i suurendamiseks midagi ette v\u00f5tta. Kui j\u00e4tta v\u00e4lja Balti riigid, siis k\u00f5ikides teistes joonisel 1 toodud riikides maksavad piimat\u00f6\u00f6stused piimatootjale sisuliselt tarnitud piimarasva- ja valgu koguse eest ning piimarasva ja \u2013valgu hind peegeldab piimatoodete (nt v\u00f5i ja l\u00f5ssipulber) turuhindade muutust ning muutub vastavalt sellele, kuidas piimatoodete hinnad muutuvad. Teisis\u00f5nu, teistes riikides on kasutusel piima kuivainel p\u00f5hinev ning piima kuivainet v\u00e4\u00e4rtustav piima kokkuostuhinna mudel, mis annab piimatootjale selge signaali selle kohta, mida v\u00e4\u00e4rtustavad piima ja piimatoodete juures piimat\u00f6\u00f6stus ja tarbijad.<\/p>\n

Selle temaatikat aruteludes v\u00f5ib sageli kohata piimatootjate seisukohta, et piima rasva- ja valgusisalduse suurendamiseks tuleb piimatootjatel hakata keskmist piimatoodangut v\u00e4hendama, aga see pole v\u00f5imalik ei majanduslikult ega loomaf\u00fcsioloogia seisukohast. Selle seisukoha n\u00e4ol on tegemist m\u00fc\u00fcdiga ehk millegagi, mida arvatakse t\u00f5si olevat, kuid mis seda ei ole.<\/strong><\/p>\n

Piimatootjatel on v\u00f5imalik piima rasva- ja valgusisaldust m\u00f5jutada ka keskmist piimatoodangut v\u00e4hendamata<\/strong>. T\u00f5si, m\u00f5ju ei saabu \u00fcle\u00f6\u00f6 ja vajab iga piimatootja puhul pikemaajalist tegevuskava. Kolm olulisemat tegurit<\/strong>, mida piimatootjad keskpikas perspektiivis oma karjade puhul m\u00f5jutada saavad on geneetika, karjatervis ja s\u00f6\u00f6tade, eelk\u00f5ige p\u00f5his\u00f6\u00f6da (silo) kvaliteet<\/strong>.<\/p>\n

On teada, et praegu seavad Eesti piimatootjad t\u00f5umaterjali valides prioriteetseks keskmise piimatoodangu suhtelise aretusv\u00e4\u00e4rtuse. Rasva- ja valgutoodangu v\u00f5i rasva- ja valguprotsendi aretusv\u00e4\u00e4rtusi sama oluliseks ei peeta[2]<\/a>. Samas on v\u00f5imalik tellida, osta ja kasutada sellist t\u00f5umaterjali, millel on k\u00f5rge nii piimatoodangu aretusv\u00e4\u00e4rtus kui rasva- ja valgutoodangu aretusv\u00e4\u00e4rtused. Teadlik t\u00f5umaterjali valik loob geneetilised eeldused k\u00f5rge piimatoodangu juures piima rasva- ja valgusisalduse suurenemiseks.<\/p>\n

Teine oluline tegur on karjatervis. Karjaterviseprogrammide juurutamiseks ning sellega kaasneva karjatervise muutuste ja majandusliku m\u00f5ju hindamiseks teostati MT\u00dc Piimaklaster tellimusel viies piimatootmisettev\u00f5ttes kaheaastane pilootuuring (aprill 2017 kuni m\u00e4rts 2019) (vt. https:\/\/piimaklaster.ee\/karjatervis\/<\/a>). Programmi rakendamise tulemusena v\u00e4henesid ettev\u00f5tetes karja tervisega seotud kulud kuni 15 eurot \u00fche tonni piima kohta. Kahes karjas suurenes karjatervise \u00fcldise taseme paranemisel piima rasva- ja valgusisaldus, vastavalt 0,2 ja 0,15 protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

Kolmas tegur on s\u00f6\u00f6tmine, eelk\u00f5ige p\u00f5his\u00f6\u00f6da, st silo kvaliteet ja s\u00f6\u00f6daratsioonide tasakaalustatus. Tegemist on kompleksse teemaga, mis vajab vastavate ekspertide kaasamist.<\/p>\n

Nii t\u00f5umaterjali valiku, veterinaarsete karjaterviseprogrammide kui s\u00f6\u00f6da kvaliteedi ja s\u00f6\u00f6daratsioonide tasakaalustatuse osas on ka Eestis vastavad erialaasjatundjad olemas, kellelt saab n\u00f5u k\u00fcsida ja kellega koos lahendusi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada. Seega on Eesti piimandussektori sisuka ja j\u00e4tkusuutliku arengu \u00fcheks eelduseks seda arengut toetava turumehhanismi ehk piima kuivainet v\u00e4\u00e4rtustava kokkuostuhinna mudeli kasutusele v\u00f5tmine<\/strong>. Ettepaneku piima kuivainet v\u00e4\u00e4rtustava kokkuostuhinna mudeli kasutusele v\u00f5tmiseks saavad teha nii piimatootjad kui piimat\u00f6\u00f6stused, kuid ideaalis v\u00f5iks see olla piimatootjate ja piimat\u00f6\u00f6stuste \u00fchine tulevikku vaatav kokkulepe.<\/p>\n

[1]<\/a> ECM (energy corrected milk<\/em>) t\u00e4hendab m\u00f5\u00f5tpiima, mis on standardiseeritud k\u00e4esoleval juhul piima rasvasisaldusele 3,5% ja valgusisaldusele 3,2%.<\/p>\n

[2]<\/a> P\u00f5llu\u00e4\u00e4r, T. (2019) Kas kasutame t\u00f5uaretusest saadavat infot maksimaalselt? Eesti T\u00f5uloomakasvatus, 2019-1.<\/p>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

Projekti elluviijaks on Eesti Maa\u00fclikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi teadlased Ants-Hannes Viira, PhD juhtimisel<\/p>\n