Puust l\u00fcpsikust ja kirnust <\/strong>v\u00f5imasinani<\/strong><\/p>\n

Piimasaadused on eestlaste toidusedelis tavap\u00e4raselt t\u00e4htsal kohal, kuid vanasti ei olnud need sugugi igap\u00e4evaselt talu toidulaual. 19. sajandil peeti Eesti talus tavaliselt kaht paari-kolme l\u00fcpsilehma, kelle keskmine piimatoodang oli 360 kg aastas. Talvel lehmad ei l\u00fcpsnud, sest nende talvine toit koosnes vaid \u00f5lgedest ja sooheinast ning laudad olid k\u00fclmad ja pimedad. Suvel, mil lehmad k\u00e4isid karjamaal, oma tarbeks piima j\u00e4tkus. R\u00f5\u00f5sa piimaga keedeti piimasuppe, talupere j\u00f5i tavaliselt hapupiima. Hapupiim oli tooraineks kohupiimale ja kohupiimajuustule ehk s\u00f5irale. Piima pealt riisutud hapendatud koorest tehti ka v\u00f5id, kuid talulauale j\u00f5udis see harva.
\nPiiman\u00f5ud, nagu muugi talu tarbevara, tehti kuni 19. sajandi l\u00f5puni puidust. L\u00fcpsti enamasti kapa sisse, kust piim kallati l\u00fcpsikusse. L\u00fcpsikul oli kandesang ning toru piima kurnamiseks. Kurnati l\u00e4bi torusse pistetud \u00f5lgede, kadakaoksa v\u00f5i ka takutopi. Piim kurnati puup\u00fcttidesse (kirnudesse), kus seda hoiti ja hapendati. Koorekirnul oli alumises osas ava, mille kaudu sai mugavamalt petipiima eraldada. 19. sajandi l\u00f5pul hakati piima kurnama l\u00e4bi linase riide, esimesed kurnad olid endiselt puidust. Samal ajal tulid kasutusele ka plekist l\u00fcpsikud ja piimajahutusn\u00f5ud.
\nAlgselt t\u00f6\u00f6deldi v\u00f5i saamiseks hapukoort mehaaniliselt: h\u00f5\u00f5ruti kausis puulusikaga, suurema koguse korral liigutati koorekirnus m\u00e4nda \u00fcles-alla. 19. sajandi l\u00f5pul hakati kasutama kasti- v\u00f5i t\u00fcnnikujulisi v\u00e4ndaga v\u00f5imasinaid, mille sees p\u00f6\u00f6rles tiivik. Need muutusid taludes tavaliseks 20. sajandi alguses. Siis hakati taludesse ostma ka k\u00e4sitsi ringi aetavaid koorelahutajaid ning v\u00f5id valmistama ka r\u00f5\u00f5sast koorest. Talurahva lauale jagus v\u00f5id siiski endiselt harva, see kujunes rohkem m\u00fc\u00fcgikaubaks, viidi p\u00fcttidesse soolatuna turule.<\/p>\n

M\u00f5isamajanduse eeskujul t\u00f5i piim tallu j\u00f5ukust<\/strong>
\nK\u00f5ige ilusamate m\u00f5isapreilide kohta r\u00e4\u00e4kis maarahvas, et nad k\u00fcmblevad piimas ning s\u00f6\u00f6vad ainult koort ja v\u00f5id. Oli see nii v\u00f5i mitte, igal juhul parandas karjam\u00f5isate edenemine ka eestlaste eluj\u00e4rge. Karjam\u00f5isatesse tekkisid esimesed t\u00f5ulavad.
\nT\u00e4nu karja parandamisele ja \u00f5igele hooldusele suurenes lehmade piimatoodang ning m\u00f5isates hakati sisse seadma piimatalitusi. \u00dchtlasi palgati t\u00f6\u00f6le karja- ja piimamajanduse asjatundjaid v\u00e4lismaalt. Tuntumad olid v\u00f5imeistrid Taanist ja juustu\u00acmeistrid \u0160veitsist, kellelt \u00f5ppisid ametit m\u00f5isameiereidesse t\u00f6\u00f6le asunud eestlased. 19. sajandi l\u00f5pul tegutses Eestis ligi 200 auru- v\u00f5i hobuj\u00f5ul t\u00f6\u00f6tavat, aga ka k\u00e4sitsit\u00f6\u00f6l p\u00f5hinevat m\u00f5isameiereid, kus olid olemas koorelahutajad ning toodeti p\u00f5hiliselt v\u00f5id ja \u0160veitsi juustu.
\nKui 19. sajandi talurahvareform v\u00f5imaldas maarahval talusid p\u00e4riseks osta, avastasid talunikud piimas rahaallika. Taludes v\u00e4hendati veoloomade arvu ja osteti veiseid juurde. M\u00f5isate eeskujul lehmade t\u00f5uomadusi parandades pandi alus eesti punase ja eesti mustakirju veiset\u00f5u kujundamisele. Lehmi \u00f5piti paremini hooldama ja toitma ning taludki hakkasid rajama koduseid piimatalitusi. Nii kujunes piimakari enne Esimest maailmas\u00f5da maal peamiseks sissetulekuallikaks. Kui Eesti vabariik iseseisvuse 1918. aastal v\u00e4lja kuulutas, loodi paremate m\u00f5isakarjade baasil riiklikud t\u00f5ulavad. Osa karju jagati v\u00e4ikep\u00f5llupidajatele piimatootmise edendamiseks.<\/p>\n

Piimamajandus pani aluse \u00fchistegevusele<\/strong>
\n\u00dclem\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pp avardas tublisti talunike silmaringi. Ajakirjandus ja p\u00f5llumeeste seltsid andsid \u00f5petust p\u00f5llumajanduse, \u00fchistegevuse, kodumajanduse ning rahvuspoliitika ja -kultuuri kohta. Piimakari on eesti talu ja kogu Eesti p\u00f5llumajanduse alustugi \u2013 see arusaam kinnistus siinseis p\u00f5llupidajais 20. sajandi algul. Peatselt tootis talu juba nii palju piima, et v\u00e4iketaludel oli otstarbekas piima \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemist korraldada \u00fchiselt: k\u00fcladesse tekkisid erav\u00f5ivabrikud.
\nTehnoloogia arenedes ja piimakoguste suurenedes kujunes v\u00e4lja piima kokkuveo h\u00e4stikorraldatud v\u00f5rk: enamus talusid viis oma piima 40-liitristes n\u00f5udes hobuvankril meiereisse. P\u00e4rast n\u00f5ukogude korra kohast p\u00f5llumajanduse kollektiviseerimist ja meiereide natsionaliseerimist j\u00e4tkus 1950. aastateni piima kokkuvedu traditsioonilisel moel, sest majapidamistes lubati pidada kuni kahte lehma ning piimaraha oli maainimeste oluline lisatuluallikas. Hiljem piima t\u00f6\u00f6tlemine kontsentreerus ja selle kokkuveoks pandi k\u00e4ima paakautodega piimaringid. N\u00fc\u00fcd tekkis igasse k\u00fclla oma piimapukk, kust piim autole t\u00f5steti. Piimapukid kujunesid k\u00fclarahva kogunemispaigaks, see omap\u00e4rane \u201epiimapukikultuur\u201c l\u00e4ks ajalukku m\u00f6\u00f6dunud sajandi p\u00f6\u00f6rdelistel \u00fcheksak\u00fcmnendatel.
\nEesti p\u00f5llumeeste seltside saadikute esimesel kongressil 1899. aastal pandi alus ka piimamajanduse \u00fchistegevusele. Eesti p\u00f5llumees elas p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi: ise on mees ning \u00fchenduses peitub j\u00f5ud. Eeskujuna ja t\u00f5ukej\u00f5una m\u00f5jusid Taani ja Soome, aga ka kohalike m\u00f5isnike ja erameierite \u00fchisettev\u00f5tted. Juba 1897. aastal oli tehtud esimene katse rajada \u00fchispiimatalitus, kuid tsaariv\u00f5imud kartsid \u00fchistegelist liikumist poliitilistel p\u00f5hjustel. Esimene \u00fchispiimatalituse Soome eeskujul valminud p\u00f5hikiri \u00f5nnestus kinnitada alles 1908. aastal Viljandimaa Imavere \u00fchisusel (Imaveres tegutseb t\u00e4nap\u00e4eval Eesti piimandusmuuseum). \u00dcsna varsti oli n\u00e4ha, et seal, kus \u00fchispiimatalitused edukalt t\u00f6\u00f6tasid, edenes ka karjakasvatus ning p\u00f5llumajandus.
\nEsimene maailmas\u00f5da andis piimanduse arengule suure tagasil\u00f6\u00f6gi, kuid p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu ja Eesti Vabariigi loomist hakkas piimatalituste arv ruttu suurenema. 1934. aastaks rajanes Eesti piimat\u00f6\u00f6stus peaaegu t\u00e4ielikult \u00fchistegevusel.<\/p>\n

V\u00f5i ja juustu eksport<\/strong>
\n1918. aastal, kui moodustati Eesti Vabariik, oli registreeritud piimatalitusi vaid 97. Nende arv hakkas aga kiiresti suurenema. Iseseisvunud Eesti Vabariigi juhid piimasaaduste v\u00e4ljavedu esialgu ei soosinud, vaid pidasid esmat\u00e4htsaks oma rahva toidulauda. Kuid p\u00f5llumeeste juhtide pealek\u00e4imisel t\u00fchistati 1921. aastal rasvainete v\u00e4ljaveo keeld. \u00dchtlasi hakkas riik n\u00f5udma piimasaaduste kontrolli, et ekspordiks l\u00e4heks ainult k\u00f5rgekvaliteediline v\u00f5i.
\nAastail 1924\u20131939 moodustas v\u00f5i v\u00e4ljavedu Eesti kaupade koguekspordist umbes veerandi, p\u00f5llumajandussaaduste ekspordist aga poole. Kaks kolmandikku v\u00f5ist saadeti Inglismaa ja \u00fcks kolmandik Saksamaa turule. Juustu eksport nii edukas ei olnud, sest juustutootmine oli juhuslik ning toodang l\u00e4bi aastate k\u00f5ikuv.
\nEesti Vabariigi l\u00f5puaastail tegutses Eestis 696 piimat\u00f6\u00f6stust, kus t\u00f6\u00f6deldi \u00fcle 400 000 tonni piima aastas. Esimene l\u00fcpsimasin v\u00f5eti Eestis kasutusele 1938. aastal.
\nPudelipiim ja piimakombinaadid
\nEesti j\u00e4i ka N\u00f5ukogude Liitu kuuludes oluliseks piimandusmaaks, mis hakkas suurlinnu varustama kvaliteetsete piimatoodetega. 1948\u20131949 toimus p\u00f5llumajanduse kollektiviseerimine kuid alles 1965. aastal taastus Eestis piimatootmise s\u00f5jaeelne tase.
\n1960. aastate teisest poolest alanud p\u00f5llumajanduse industrialiseerimisega liideti kolhoosid v\u00e4ga suurteks majanditeks. 1989. aastal oli Eestis 350 sovhoosi ja kolhoosi, lehmi oli 300 000, suurem osa nendest 200\u2013600-pealistes farmides. 1980. aastate keskel oli piima kogutoodang Eestis k\u00f5igi aegade suurim, 1987. aastal toodeti 1 290 000 tonni piima. Loomakasvatussaaduste eksport moodustas 1980. aastate l\u00f5pus 35\u201337% kogutoodangust.
\nVahetult p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da t\u00f6\u00f6deldi piima veel s\u00e4ilinud arvukates \u00fchistulistes piimat\u00f6\u00f6stustes. 1950. aastatel kogu olemasolev piimat\u00f6\u00f6stus riigistati ning suuremad muudatused algasid 1960. aastatel piimat\u00f6\u00f6stuse \u00fcmberstruktureerimise, kontsentreerimise ja spetsialiseerimisega. J\u00e4rgnenud kolmek\u00fcmnel aastal ehitati uued linnapiimatoodete t\u00f6\u00f6stused Tallinnas, Tartus, Paides, P\u00e4rnus ja J\u00f5hvis, piimapulbrit\u00f6\u00f6stused P\u00f5lvas, Viljandis ja Saaremaal ning juustut\u00f6\u00f6stus V\u00f5rus. Vanad v\u00e4ikesed piimat\u00f6\u00f6stused ja koorejaamad suleti j\u00e4rk-j\u00e4rgult.
\nKui 1950. aastal oli Eestis 212 piimat\u00f6\u00f6stust, siis 1980. aastaks oli nende arv (koos tootmistsehhide ja -jaoskondadega) v\u00e4henenud 41-le. N\u00f5ukogude perioodi l\u00f5puaastatel t\u00f6\u00f6deldi kogu Eestis toodetud piim \u00fcheksas piimakombinaadis ning kahes liha- ja piimatootmiskoondises. Lisaks t\u00f6\u00f6deldi piima nende ettev\u00f5tete alluvuses olnud 20 tootmistsehhis, 12 tootmisjaoskonnas ja kahes koorejaamas.<\/p>\n

Eesti kui oluline piimandusmaa<\/strong>
\nEesti taasiseseisvumine 1991. aastal keeras Eesti majanduses t\u00e4iesti uue lehek\u00fclje. Algas nii p\u00f5llumajanduse kui ka t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse erastamine, mille k\u00e4igus likvideeriti kolhoosid ja sovhoosid. Iseseisvumisaastate esimesel k\u00fcmnel aastal langes piima tootmine ja tarbimine drastiliselt. Euroopa Liiduga \u00fchinemise j\u00e4rel sai piimatootmine ja t\u00f6\u00f6tlemine Eestis sisse uut hoogu. Ehitati uusi farme, t\u00f6\u00f6stusi, uuendati seadmeid ja tehnoloogiat, turule toodi uusi piimatooteid. Praegu p\u00fcsib piimat\u00f6\u00f6tlemis\u00fcksuste arv Eestis 40 ringis, kusjuures viiele omanikule kuulub 15 t\u00f6\u00f6tlemis\u00fcksust. Selgelt on eristunud ka v\u00e4iketootjad, kes on leidnud oma ni\u0161i, valmistades huvitavaid, eksklusiivsete lisanditega piimatooteid ja traditsioonilisi rahvuslikke tooteid.
\nEestlane hindab piimatooteid ja kasutab t\u00e4nap\u00e4eval oma igap\u00e4evamen\u00fc\u00fcs k\u00fcmne aasta taguse ajaga v\u00f5rreldes rohkem nii juustu, hapupiimatooteid ja keefiri kui ka jogurtit, r\u00f5\u00f5ska ja hapukoort. Piimatoodete valik meie kauplustes on rikkalikum kui paljudes Euroopa Liidu riikides.<\/p>\n

 <\/p>\n

Veiset\u00f5ud: Eesti maakari<\/strong>
\nEesti maakarja aretamise ajalugu ulatub 19. sajandisse. Esimest korda r\u00e4\u00e4giti kohaliku karja parandamise vajadusest juba 1803. aastal. Eesti maakari on kujunenud kohalikust aborigeensest karjast sajandite jooksul, kuid sihip\u00e4rase aretuse alguseks v\u00f5ib lugeda 1909. aastat, kui Soomes erihariduse saanud Aleksander Lilienblati eestv\u00f5ttel hakati maakarja lehmi m\u00f5\u00f5tma ja hindama ning pulle valima sihiteadlikult.
\nEesti maakarja t\u00f5uraamatut peetakse alates 1914. aastast. Aretust\u00f6\u00f6 paremaks suunamiseks asutati 20. aprillil 1920. aastal Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (EK Selts). Aretuse siht oli saada \u00fchev\u00e4rviline valkjaspunane ja geneetiliselt nudipealine piimakari, kus veised on v\u00e4ikese kuni keskmise raskusega, tugeva kehaehitusega, pika kasutuseaga, suure toodanguga ja piim eriti rasvane. Aretust\u00f6\u00f6ks asutati pulli\u00fchistud ja -jaamad. 1939. aastal oli Eestis 59 maakarja sugulava. Seltsi suunamisel toimunud sihiteadliku t\u00f5uaretust\u00f6\u00f6 tulemused olid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. Eesti karjakontrolli 1938\/1939. aastaraamatu j\u00e4rgi tootis eesti maakarja lehm 100 s\u00f6\u00f6t\u00fchikuga 4,8 kg piimarasva.
\nN\u00f5ukogude Liidu perioodil j\u00e4ttis t\u00f5rjuv hoiak eesti maat\u00f5u suhtes maakarja aretajad ilma oma organisatsioonist. 1947. aastal likvideeriti EK Selts ja eesti maat\u00f5u aretus j\u00e4i teiste t\u00f5ulavade koordineerida. See oli suur viga, mis j\u00e4ttis eesti maakarja aretust\u00f6\u00f6 pikaks ajaks kiratsema. Maakarja veiste arv v\u00e4henes t\u00f5u s\u00e4ilimise m\u00f5ttes kriitilise piirini \u2013 1989. aasta alguseks oli see j\u00f5udnud 696-ni. Selleks ajaks oli aga poliitiline olukord Eestis hakanud muutuma ja inimestes kasvas soov aretada oma kodumaist veiset\u00f5ugu. Nii taasasutati Ain-Ilmar Leesmenti eestv\u00f5ttel 1989. aastal Eesti Maakarja Kasvatajate Selts ning sellest ajast hakkas maakarja t\u00f5uaretust\u00f6\u00f6 elavnema.
\n2010. aasta 1. jaanuari seisuga on meil puhtat\u00f5ulisi maakarja veiseid 111 karjas kokku 713, neist 363 lehma. \u00dcheksas karjas on 11 aretuspulli, Kehtna Kunstlikus Seemendusjaamas on saadaval 20 maakarja pulli sperma. Maakarja t\u00f5utuumik kuulub 24 t\u00f5ufarmi, kus on 317 maat\u00f5ugu lehma. Igal aastal on maakarja esitletud v\u00e4hemalt kolmel \u00fcleriigilisel n\u00e4itusel ja konkursil, \u00dclenurme n\u00e4itusel valitakse maakarja kauneim lehm.
\nEesti maakarja geneetilist piimatoodangu v\u00f5imekust on uuritud kahes s\u00f6\u00f6tmiskatses. P\u00f5lula katsefarmis l\u00fcpsid maakarja lehmad 2000.\u20132002. aastal juba esimesel laktatsioonil 6000\u20138500 kg piima. Tulemused on aasta-aastalt paranenud. EK Seltsil on tihe koost\u00f6\u00f6 Eesti Maa\u00fclikooli teadlastega. \u00dcks t\u00f5u s\u00e4ilitamise viise on embr\u00fcote s\u00fcgavk\u00fclmutamine, keda praeguseks on s\u00fcgavk\u00fclmas 103. Eesti maakari on alates 1993. aastast kantud FAO \u00fcllitatud ohustatud liikide ja t\u00f5ugude raamatusse \u201eWorld Watch List for Domestic Animal Diversity\u201d.<\/p>\n

Veiset\u00f5ud: Eesti holsteini t\u00f5ug<\/strong>
\nEesti t\u00f5uaretuse alguseks loetakse 1838. aastat, kui P\u00f5hja-Eesti m\u00f5isatesse hakati Hollandist importima mustakirjusid hollandi-friisi t\u00f5ugu veiseid, kes on t\u00e4nap\u00e4eva holsteini t\u00f5u eelk\u00e4ijaks. Hiljem toodi neid veiseid Saksamaalt. Hollandi-friisi t\u00f5ugu lehmad paistsid toona silma suure piimaanni poolest. Nad olid madalajalgsed, laia kompaktse kehaga ning kaalusid 500 kilogrammi ja enam.
\nT\u00e4nap\u00e4eval tuntakse holsteini piimaveistena nii musta- kui ka punasekirjuid veiseid. Holsteini t\u00f5ust on maailmas kujunenud arvukaim piimat\u00f5ug. Populaarsuse tagab teistest t\u00f5ugudest suurem piimatoodang. Holsteini t\u00f5u aretamise alguseks Eestis on 1975. aasta, kui vanat\u00fc\u00fcbilist eesti mustakirjut t\u00f5ugu hakati parandama USAst imporditud pullide spermaga. Praegused holsteini piimaveised on k\u00f5rgejalgsemad, nende keha on pikem ja s\u00fcgavam, kasvanud on lehmade kehamass, mis ulatub t\u00e4iskasvanud lehmadel \u00fcle 700 kilogrammi. Loomad on rahuliku loomuga ja v\u00e4ga hea isuga. 1998. aastal nimetati eesti mustakirju t\u00f5ug \u00fcmber eesti holsteini t\u00f5uks. Holsteini t\u00f5ug sobib pidamiseks nii v\u00e4iksemates talufarmides kui ka moodsates suurtootmise vabapidamislautades. Holsteinide osat\u00e4htsus on viimase paarik\u00fcmne aastaga suurenenud neljandiku v\u00f5rra, ulatudes 77%-ni piimaveiste populatsioonist.
\nT\u00e4nap\u00e4eval on eesti holsteini t\u00f5ug tuntud ka v\u00e4ljaspool Eestit. Holsteini t\u00f5ugu mullikaid on m\u00fc\u00fcdud alates taasiseseisvumisest 1991. aastal L\u00e4tti, Leetu, Vene F\u00f6deratsiooni, Ukrainasse, Usbekistani, Poola, Hollandisse, Maltale, Hispaaniasse, Rumeeniasse, Moldovasse ja T\u00fcrki. Eesti holsteini t\u00f5u kasuks r\u00e4\u00e4gib pikaajaline sihikindel aretust\u00f6\u00f6, kaasal\u00f6\u00f6mine rahvusvahelise aretusmaterjali kasutamises, hea t\u00f5ut\u00fc\u00fcp ning suur piimatoodang. Oluline on ka see, et veised p\u00e4rinevad nakkushaigustest vabadest ning sobiva karjastruktuuriga piimafarmidest.
\nHolsteini t\u00f5ugu lehmade piimatoodang on viimase k\u00fcmne aastaga oluliselt suurenenud. 2017. aastal oli j\u00f5udluskontrollis 67 696 eesti holsteini t\u00f5ugu lehma, kes l\u00fcpsid keskmiselt 9 905 kilogrammi 3,91% rasva- ja 3,37% valgusisaldusega piima. \u00dcle 10 000 kilogrammi lehma kohta aastas toodeti 85 karjas. 2016. aastal saavutati ka 305 p\u00e4eva toodangu rekord: 19 767 kilogrammi piima ning 1 349 kilogrammi rasva ja valku.
\nEesti kauneima holsteini t\u00f5ugu lehma v\u00e4ljaselgitamiseks korraldatakse iga-aastaseid Vissi konkursse, kus kohtunikena hindavad kandidaate v\u00e4liseksperdid.<\/p>\n

Veiset\u00f5ud: Eesti punane t\u00f5ug<\/strong>
\nEesti punase veiset\u00f5u aretamine algas samal ajal kui Euroopa teiste t\u00f5ugude aretamine. T\u00f5ug kujunes v\u00e4lja enam kui saja-aastase aretust\u00f6\u00f6 tulemusena. Suurt m\u00f5ju t\u00f5u kujunemisele on avaldanud taani punane veiset\u00f5ug. Eesti punase karja kujundamisel on kasutatud parandavate t\u00f5ugudena angli, p\u00f5hjalesvigi ja taani punast piimakarja.
\n1862. aastal imporditi 21 angli t\u00f5ugu veist Saksamaalt ja nendest algas m\u00f5isates angli t\u00f5u puhasaretus. Importpulle hakati kasutama kohaliku t\u00f5u parandamiseks ristamise teel. 19. sajandil olid t\u00e4htsamad aretajad akadeemik Middendorff ja angli kasvatuse instruktor Sievers. 1885. aastal asutati Balti Karjakasvatajate \u00dching ja hakati veiseid m\u00e4rkima t\u00f5uraamatusse. Esimene t\u00f5uraamat ilmus 1886. aastal \u201eBalti aretuskarja t\u00f5uraamatu\u201d nime all. See t\u00f5uraamat oli esimene omataoline kogu Venemaal. P\u00e4rast seda hakkas t\u00f5uaretus palju aktiivsemalt edasi liikuma. Algselt p\u00f6\u00f6rati suurt t\u00e4helepanu just piimatoodangule, kusjuures muud tunnused j\u00e4id tagaplaanile. 1890. aastate algul hakkas professor Stegmann propageerima tugevama kehaehitusega looma ja seet\u00f5ttu hakati importima taani punast karja, kes juba tol ajal oli suure kehamassi ja piimaj\u00f5udlusega.
\n19. sajandi l\u00f5pul hakkas punane veiset\u00f5ug levima ka talukarjades. Eriti innukas punase t\u00f5u propageerija oli Jaan M\u00e4gi, kelle arvates sobis angli t\u00f5ug meie oludesse paremini. Tema eestvedamisel loodi 1919. aastal Eesti Angli Kasvatajate Selts. 1926. aastal andis ta oma t\u00f6\u00f6 \u00fcle Aksel M\u00e4gistele. 1928. aastal nimetas M\u00e4gi eesti angli \u00fcmber eesti punaseks t\u00f5ukarjaks ja selts hakkas kandma nime Eesti Punasekarja T\u00f5uselts.
\nPunane kari on \u00fcle elanud mitu t\u00f5usu ja m\u00f5\u00f5na. Juba Esimese maailmas\u00f5ja ajal h\u00e4vis palju v\u00e4\u00e4rtuslikku t\u00f5ukarja. Suur tagasil\u00f6\u00f6k tuli taas Teise maailmas\u00f5ja ajal ja sellele j\u00e4rgnenud kollektiviseerimise k\u00e4igus. Piimatoodangu taastumine v\u00f5ttis aega, parimad tulemused n\u00f5ukogude perioodil saavutati aastatel 1985\u20131990. 1989. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 3919 kilogrammi, piima rasvasisaldus 4,07% ja piima valgusisaldus 3,39%. K\u00f5ige rohkem (168 053) oli punast t\u00f5ugu lehmi aastal 1975. P\u00e4rast seda on lehmade arv pidevalt v\u00e4henenud, olles 2017. aasta l\u00f5puks vaid 14 435.
\nUus etapp aretuses algas 1993. aastal, kui taani punase karja aretajad kutsusid angli, leedu punase, l\u00e4ti pruuni ja eesti punase t\u00f5u aretajad Taani. Selle kokkusaamise tulemusena loodi Euroopa Punaste Piimat\u00f5ugude Assotsiatsioon. Peamised r\u00f5huasetused on pandud piima valgusisalduse suurendamisele, loomade tervisele ehk haigusresistentsusele, poegimiskergusele ning tugevatele jalgadele ja s\u00f5rgadele. Selles liidus osalemine on andnud eesti punase t\u00f5u aretajatele hea v\u00f5imaluse suhelda Euroopa teiste punaste t\u00f5ugude aretajatega, hankida soodsatel tingimustel v\u00e4\u00e4rtuslikku t\u00f5umaterjali ning aidanud eesti punasel veiset\u00f5ul saada tuntuks kogu Euroopas.
\nViimastel aastatel on Eestis saavutatud l\u00e4bimurre ka lehmade piimatoodangu vallas. Arvukalt on punast t\u00f5ugu lehmi, kes l\u00fcpsavad \u00fcle 10 000 kilogrammi piima aastas. T\u00f5u 305 p\u00e4eva rekord p\u00e4rineb 2013. aastast, ja on 18 189 kilogrammi. Paljude karjade keskmine piimatoodang lehma kohta aastas \u00fcletab 10 000 kilogrammi piiri.
\nEesti punast t\u00f5ugu veis on rahulik ja s\u00f5bralik. T\u00f5u tunnusjooneks on punane p\u00f5hiv\u00e4rvus, mis v\u00f5ib olenevalt eri maade aretusmaterjali kasutamisest varieeruda punaste, punasekirjude ja pruunide toonide vahel (nii tumedad kui ka heledad toonid on lubatud). Must v\u00e4rvus ei ole soovitatav<\/p>\n

(koostatud Eesti Piimandusmuuseumi ja Eesti P\u00f5llumajandusloomade J\u00f5udluskontrolli AS materjalide p\u00f5hjal)<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Puust l\u00fcpsikust ja kirnust v\u00f5imasinani Piimasaadused on eestlaste toidusedelis tavap\u00e4raselt t\u00e4htsal kohal, kuid vanasti ei olnud need sugugi igap\u00e4evaselt talu toidulaual. 19. sajandil peeti Eesti talus tavaliselt kaht paari-kolme l\u00fcpsilehma, kelle keskmine piimatoodang oli 360 kg aastas. Talvel lehmad ei l\u00fcpsnud, sest nende talvine toit koosnes vaid \u00f5lgedest ja sooheinast ning laudad olid k\u00fclmad ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"leht.php","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/161"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=161"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/161\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.piimaklaster.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=161"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}