Terviseandmete automaatse kogumise lahenduse tõhususe hindamine

Terviseandmete kogumise rakendamine on oluline samm täppispidamise tehnoloogiate arenduses. Veiste terviseandmete põhjal saab teha järeldusi nii looma, karja kui ka kogu piimandussektori kohta (suurandmed).
Jätkuna Terviseandmete kogumiseks implantaadi kontseptsiooni väljatöötamisele, hinnatakse uudse seadmestiku tõhusus pikajalise kliinilise uuringu loomkatsetes. Nende põhieesmärk on uurida ja hinnata nahaaluse, distantsilt loetava, automaatse temperatuurisensori kasutamise sobivust usaldusväärse kehatemperatuuriandmete kogumiseks vasikatel ja lehmadel. Vasikate ja lehmade haigestumiste oluliselt varajasem ja täpsem avastamine tänu automatiseeritud tervisejälgimisele peaks viima haigestumiste vähenemisele. Äsja haigestunud looma tuvastamine vaatluse teel suuremates loomarühmades on keeruline. Tihti peidavad vasikad esmaseid haigustunnuseid, samuti on iga üksiku looma tervise kontrollimine ajamahukas ja subjektiivne. Kasvav tööjõupuudus on pannud loomakasvatuse nagunii surve alla, mistõttu pole paljudes farmides võimalik korraldada individuaalset jälgimist. Sageli tuleb loom kontrollimiseks fikseerida, mis omakorda tekitab loomale lisastressi. Seega distantsilt looma kehatemperatuuri mõõtmine parendaks kokkuvõttes nende heaolu ning võimaldaks parandada ka ettevõtete majandustulemusi. Loomakasvatuses on farmi keskmine suurus kasvamas, mistõttu muutub järjest olulisemaks tõhusate karjapõhiste lahenduste loomine ning kasutuselevõtt.

Loomkatse läbiviimiseks on taodeldud ja saadud kliinilise uuringu luba (nr 161). Viimasega kaasneb väga põhjalik ettevalmistus, et kliinilise uuringu komiteelt saada suurloomade katseks luba. On ettevalmistatud ja läbi viidud neli kuud kestev pilootuuring. Kestvusuuringu alustamiseks on saadud pilootuuringuga kinnitus, et katsetatavad temperatuurisensorid ei kahjusta loomi ega põhjusta neile kannatusi. See on oluline põhimõte kõikide loomkatsete korraldamisel. Kestvusuuring I, pikkusega üks aasta, algas 2020.a. kolmandas kvartalis. Samuti on täiendatud tegevusplaan, lahendatud edasise tehnilise toe korraldus ja alustatud andmeanalüüsiga. Kestvusuuring II, pikkusega üks aasta, algas 2022.a. esimeses kvartalis. Mõlemad kestvusuuringud viiakse läbi Eesti farmides, et katse tingimused oleksd vastavad igapäevase loomakasvatude oludele.

Innovatsioonitegevus viiakse ellu Piimaklastri, Eesti Maaülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS nelja-aastase ühistööna.